Kimm – uuesti avastatud vana trend .
Eestis hakati kimmi , kui katusekatet kasutama 18. sajandi lõpul mõisnike ja kirikuehitajate poolt .
Kuna aga Eestis oli puitmaterjal üldjuhul talumeestel endal metsast võtta ja katus osutus dekoratiivseks ja pikaajaliseks, hakati seda ka üsna palju sindli ja laastu kõrval jõukamatele taludele paigaldama .
Talumehed kutsusid kimmi " Vaesemehe katusekiviks ".
Puitkatused on loodussõbralikud ja juba ammusest ajast hinnas.
Võrreldes kärg-kivi ja plekk-katusega peaks kimmikatuse vastupidavus olema isegi 80-90 aastat .
Praegugi võib leida Eestis kirikukatuseid , mille vanus ületab julgelt 100 aastat.
Eriti kasutatakse kimmikatust palkmajadel, mis sobib ideaalselt kokku kogu maja konseptsiooniga. Majadeks sobivad nii väikesed aiamajad kui ka suured pereelamud.
Puidust katustes on traditsioonide ja loodusläheduse võlu. Just seepärast on need jälle hinnas ja ihatud.